Tsentrifugaalventilaatorid koosnevad peamiselt tiivikust, korpusest, sisendist, väljalaskeavast, ülekandesõlmest (mootor ja sidur) ja laagrikorpusest. Need komponendid töötavad koos, et saavutada gaasi transpordifunktsioon.
Tööratas: tiivik on ventilaatori põhikomponent, mis koosneb labadest, rootorist ja võllist. Labade kuju (ettepoole-kõver, tahapoole-kõver, radiaalne) ja arv mõjutavad otseselt ventilaatori õhurõhku ja õhuhulka. Näiteks tahapoole-kõverad labad vähendavad õhuvoolu turbulentsi tiivikus, parandades tõhusust ja vähendades müra, muutes need sobivaks rakenduste jaoks, kus on kõrge energiakulu ja müra. Ettepoole kumerad terad tekitavad kõrgemat õhurõhku, kuid on suhteliselt väiksema efektiivsusega, mida kasutatakse sageli rakendustes, mis nõuavad kõrget-rõhuülekannet.
Korpus: korpus on tavaliselt valmistatud keevitatud või valatud terasplaatidest. Selle ülesanne on koguda tiivikust väljuv gaas ja juhtida see väljalaskeavasse. Õhuvoolu takistuse vähendamiseks peab korpuse kuju (spiraal, spiraal) vastama tiivikule. Näiteks spiraalkorpus muudab järk-järgult laieneva voolukanali konstruktsiooni kaudu tiiviku väljalaskeava õhuvoolu kineetilise energia rõhuenergiaks, parandades ventilaatori efektiivsust.
Sisse- ja väljalaskeava: sisselaskeava asub tiiviku esiosas. Selle konstruktsioon peab tagama õhuvoolu ühtlase sisenemise tiivikusse, vähendades sellega pöörisvoolukadusid. Õhu väljalaskeava ühendub kanalisüsteemiga; selle nurka ja läbimõõtu tuleb reguleerida vastavalt tegelikele töötingimustele, et vältida õhuvoolu eraldamisest tingitud tõhususe vähenemist.
Jõuülekande koost: jõuülekandesõlm sisaldab mootorit, sidurit ja rihmarattaid (mõned mudelid kasutavad otse{0}}ajamit). Mootor annab võimsust, sidur edastab pöördemomenti ja rihmarattad reguleerivad kiirust, et kohaneda erinevate töötingimustega. Näiteks saab muutuva sagedusega mootori ja rihmarataste kombinatsiooniga saavutada ventilaatori õhuvoolu astmelise reguleerimise.
Laagrikorpus: laagrikorpus toetab tiiviku võlli pöörlemist ning sellel peab olema kõrge täpsus ja kulumiskindlus. Tavaliselt kasutatakse veere- või liuglaagreid ning kasutusea pikendamiseks on ette nähtud määrimissüsteem (nt õlivannis määrimine või sundmäärimine).
